1. ülesanne: Lugemispäevik 1: Õpiobjektid ja repositooriumid

Ülesanne: Koosta ühe artikli põhjal blogipostitus. 

• Siduge see võimaluse korral isikliku kogemuse ja seisukohtadega
• Artikli lugemisele ja kokkuvõtte tegemisele kuni 6 tundi
• Kursusekaaslaste postituste lugemisele ja kommenteerimisele 2 tundi

_______________________________________________________________

Mulle pakkusid huvi 2 artiklit, mille kohta on kursuse kodulehel öeldud järmist:

• Väljataga et al. (2015) - keskendub traditsiooniliste õpikute ümbermõtestamisele ning pakub välja loengus tutvustatud digitaalse õppevara kaasautorluse tasemed. 
• Põldoja ja Laanpere (2020) - annab ülevaate avatud hariduse ja avatud õppematerjalide hetkeseisust Eestis ning tutvustab e-Koolikoti repositooriumi ümber kujunevat digiõppevara ökosüsteemi.

Valisin viimase kuna see on uuem. 

Artiklis pakutakse välja uus raamistik LoCA. 

Artikkel: Põldoja, H., & Laanpere, M. (2020). Open Educational Resources in Estonia. R. Huang, D. Liu, A. Tlili, Y. Gao, & R. Koper (toim.), Current State of Open Educational Resources in the “Belt and Road” Countries (lk 35–47). Springer. https://doi.org/10.1007/978-981-15-3040-1_3

Kasutasin kokkuvõtte tegemiseks ChatGPT abi. 

"Avatud õppematerjalid Eestis"

Artikkel käsitleb avatud õppematerjalide olukorda Eestis ning selle autoriteks on Hans Põldoja ja Mart Laanpere. Nad uurivad avatud õppematerjalide arengut Eestis, sealhulgas selle võimalikku mõju haridusele ja õppeprotsessidele. Autorid annavad ülevaate avatud õppematerjalide kontseptsioonist ja nende olulisusest hariduses ning analüüsivad Eesti avatud õppematerjalide arengutrende ja väljakutseid. Artiklis käsitletakse ka avatud õppematerjalide loomise, jagamise ja kasutamisega seotud praktilisi aspekte ning tuuakse välja soovitused avatud õppematerjalide edendamiseks Eestis.

Põhjalikum kokkuvõte artiklist "Avatud õppematerjalid Eestis" punktide kaupa:

1. Sissejuhatus ja taust: Artikkel uurib avatud õppematerjalide (AÕM) olukorda Eestis ning selle mõju haridusele. Autorid keskenduvad sellele, kuidas AÕM-d on Eestis vastu võetud, milline on nende roll õppimisprotsessides ning millised on peamised väljakutsed ja võimalused nende edendamisel.

2. Avatud õppematerjalide kontseptsioon ja tähtsus hariduses: Autorid tutvustavad AÕM-de mõistet ja nende tähtsust haridusliku ressursina. Selgitatakse, kuidas AÕM-d võivad aidata kaasa ligipääsetavusele, kvaliteedile, innovatsioonile ja õppimise demokratiseerimisele.

3. Eesti avatud õppematerjalide arengutrendid ja väljakutsed: Artiklis analüüsitakse Eesti AÕM-ide arengutrende, sealhulgas loomist, jagamist ja kasutamist. Välja tuuakse väljakutsed nagu autoriõiguste küsimused, tehnoloogilised piirangud, rahastamise puudumine ning AÕM-de loomise ja jagamise puudulikud reguleerimised.

4. Praktilised aspektid AÕM-de loomisel ja jagamisel: Autorid tutvustavad praktilisi kaalutlusi, mis on seotud AÕM-de loomise ja jagamisega Eestis. Näidatakse, kuidas AÕM-de loomine võib toimuda erinevates haridusasutustes, alates koolidest kuni kõrgkoolideni, ning rõhutatakse koostöö olulisust erinevate osapoolte vahel.

5. Soovitused AÕM-ide edendamiseks Eestis: Artiklis esitatakse praktilised soovitused, kuidas edendada AÕM-e Eestis. Nende hulgas võib olla vajadus parema rahastamise järele, õiguslike regulatsioonide täpsustamine ja toetavate platvormide loomine AÕM-de jagamiseks ja levitamiseks.

Kokkuvõttes pakub artikkel ülevaadet avatud õppematerjalide olukorrast ja arengutest Eestis ning annab soovitusi nende edendamiseks, et suurendada nende kasutamist haridusprotsessides ja tõhustada õppimist kogu riigis.